ϟ Vaata kõiki enerhack projekte → enerhack.ee
Energeetika maailma blogi

Automaatne hoonete energiahaldus reaalajas – esimesed tulemused

FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekti DigiAudit eesmärk on reaalajas jälgida ja analüüsida hoonete energiakasutust. Esimesena analüüsiti Tallinna Tehnikaülikooli hooneid.

2021. aastal mitmekordseks tõusnud energiahinnad on tingitud pandeemia piirangute järel kiiresti taastunud nõudlusest ja nõudlusele mitte vastavast pakkumisest. Hoone omanikul on vähesed võimalused energiat toota, kuid suured võimalused tarbimist jälgida ja vajadusel seda juhtida.
Üks esimesi samme on teha selgeks, kuhu ja kui palju üldse energiat kulub ja kui palju selle eest tasuda tuleb. Ühe hoone puhul on see suhteliselt lihtne ülesanne. Suuremate hooneomanike puhul, kellel on hallata kümneid või sadu hooneid, on hoonete portfellist tervikpildi koostamine üsna keerukas ja ajamahukas ettevõtmine.

DigiAuditi projekti on kaasatud piloothooned Tallinna Tehnikaülikooli linnakust, Tartust ja Tallinnast. Senisel tavapärasel meetodil (energiaarvete analüüs) oleks 45 hoone andmete kogumine aja- ja rahamahukas töö, mida tuleks ajakohase ülevaate saamiseks igal kuul ja aastal korrata.

Digitaalse reaalajas toimiva energiahaldusega on võimalik hoonete portfelli esmane ülevaade luua minutitega. Elektrienergia kasutuse andmed on hoone omaniku loal läbi Estfeedi võimalik saada kõikide hoonete kohta, millel on elektri liitumine. Suuremad kaugkütte ettevõtted võimaldavad ka soojusenergia osas digitaalselt tarbeandmete vahetust (näiteks Utilitas). Kui lisada veel Ehitisregistrist hoone andmed (kasutusotstarve ja köetav pind) ja väliskliima andmed, siis ongi olemas eeldused automaatse raalajas uueneva energiamärgise loomiseks.

DigiAuditi projekti raames analüüsitud Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiakasutus näitab, et suurema hooneportfelli puhul on pilt üsna kirju. Kogu energiamärgiste skaala (A→H) on esindatud. Analüüsiti 35 hoonet, mille aastane energiakulu kokku oli ~2 miljonit eurot.
~10% hoonetest on energiamärgise skaala kahes esimeses klassis (A ja B) ja ~50% hoonetest on energiamärgise skaala kahes viimases klassis (G ja H). Samas ei anna peaarvestite näitude alusel koostatud ülevaade arusaama, mis põhjustab suure või väikese energiakasutuse. A klassis olevatest hoonetest üks on 2021.aastal avatud uus Ehituse Mäemaja ja teine tarbeandmete alusel A klassis olev maja on endine Soojustehnika maja Koplis, mis ei ole enam aktiivses kasutuses.

Detailsema analüüsi jaoks on vaja vaadata ka alamarvestite andmeid. Näiteks Majandusmaja peaarvestite alusel koostatud energiamärgis on G. Kui kogutarbimisest võtta maha energiatarbijad, mis ei ole hoonega seotud (serverid, toitlustuse kuumköögid, välisvalgustus jms), siis on energiamärgise klass F. Võib tunduda, et ühe energiamärgise klassi võrra paranemine ei ole suur muutus, aga energiamärgise skaala tagumises otsas on klasside vahed oluliselt suuremad, kui skaala esimeses otsas. Kui hoone oleks algselt näiteks D klassis, siis samas mahus serverite, toitlustuse ja välisvalgustuse tarbimise maha võtmine viiks hoone A klassi.

DigiAuditi esmased tulemused näitavad, et reaalajas toimuv digitaalne energiahaldus on vajalik saamaks ülevaadet hetkeolukorrast ja planeerimaks energiasäästu tegevusi. Tehniline võimekus hoonete energiakasutuse automaatseks analüüsiks on loodud.



Allikas: TalTech
Eesti uudised roheline energia