ϟ Vaata kõiki enerhack projekte → enerhack.ee
Energeetika maailma blogi

Analüüs investorile: suur energiafirma liigub rohelistele radadele

Hispaania globaalne energiaettevõte on alustanud ülemineku­t, et oma äri fookus fossiilsetelt kütustelt järjest rohkem roheenergia tootmisele viia. Lõppsihiks on firma muutumine süsinikuneutraalseks 2050. aastaks.

Hispaania energiafirma Repsol tegeleb ülemaailmselt nafta ja maagasi otsingute ja ammutamisega, nafta ümbertöötamisega kütusteks ja nende turustamisega. Lisaks toodab ja turustab ettevõte kemikaale ning elektrienergiat. Neljast ärisegmendist on suurim kasumitooja nafta ja maagaasi ammutamine, suuruselt teiseks nafta rafineerimine kütusteks. 2019. aasta sügisel käis ettevõte aga välja eesmärgi jõuda aastaks 2050 süsinikuneutraalsuseni ning on selleks järjest suuremaid investeeringuid teinud taastuvenergia tootmiseks.

Repsoli nimi on lühendatud versioon hispaaniakeelsest firmanimest, mis otsetõlkes tähendab Hispaania Nafta Rafineerimistehase Aktsiaselts. Koduturult Hispaaniast on ettevõte praeguseks laienenud 37 riiki, ettevõttes töötab 25 000 inimest.

Repsoli juured ulatuvad 1927. aastasse, kui üheksa Hispaania panka asutasid naftafirma Campsa, mis haldas riigi naftamonopoli kontsessioone. 1947. aastal lõppes 20aastane leping, millega riik sai eriõigu­sed ettevõtte asjadesse sekkuda. 1948. aastal loodi REPESA, mis ehitas uue rafineerimistehase Cartageñasse ning konsolideeris kokku ka teised rafineerimistehased. REPESA hakkas tootma ja turustama mootorikütuseid, õlisid ja määrdeaineid ning ettevõtte olulisemaks kaubamärgiks sai REPSOL. Samal ajal pidi Campsa Euroopa Liidu nõuetest tulenevalt oma tegevuse 1992. aastal lõpetama. Campsa varad jaotati laiali Hispaania turul tegutsevatele suurimatele eranaftafirmadele, milleks olid peamiselt Repsol, Hispaania Cepsa ja Ühend­kuningriigi BP.

1999. aastal ostis Repsol 98% Argentina nafta- ja gaasiettevõttest YPF, millega laiendas oma rahvusvahelist jalajälge, kuid 2012. aastal alustas toonane Argentina president Cristina Kirchner YPFi 51% osaluse taasriigistamist. See päädis lõpuks 2014. aastal nõustumisega maksta Repsolile firma sisulise äravõtmise eest 5 miljardit dollarit kompensatsiooni.

2008. aastal hakkas Repsol jõuliselt uusi maardlaid otsima, investeerides suurelt uute piirkondade uurimisse ja muutes sellega oma senist äriprofiili. Kasutades uut tehnoloogiat, avastas ettevõte üle 30 nafta- ja maagaasireservuaari, millest mitu osutus kuuluvaks maailma suurimate sekka. Ajakiri Petroleum Economist nimetas Repsoli tollel aastal maailma parimaks energiafirmaks. Naftafirmade teistsugusest olukorrast tollel ajal annab tunnistust see, et Repsoli aktsia maksis 2008. aasta alguses 21,33 eurot ehk ligikaudu kaks korda rohkem kui praegu.

2014. aastal sai ettevõte pärast kauaaegset veenmist Hispaania valitsuselt loa uurida nafta pumpamise võimalusi Kanaari saarte lähedal. Kui Repsol oli koos partneritega kaks kuud rannikust 50 km kaugusel merepõhja uurinud, anti teada, et naftavarud on mere põhjas liiga väikesed, ning Repsol projektiga edasi ei läinud.

2014. aastast võib välja tuua ühe ettevõtte ostu, mile ajastus sattus Repsoli jaoks üpris halvale ajale. Nimelt teatas Repsol detsembris, et ostab Kanada naftafirma Talisman Energy 15,1 miljardi Kanada dollari ehk ligikaudu 13 miljardi USA dollari eest (8,3 miljardit dollari pluss Talismani võlg). Kuni tolle aasta septembri alguseni oli Brenti naftabarreli hind püsinud ülevalpool 100 dollari piiri, septembris algas aga järsk langus, nii et 2014. aasta lõpuks langes nafta hind 60 dollari tasemele.

Kogu Repsoli hind on praegu, seitse aastat peale Talismani ostu, 19,3 miljardit dollarit ehk vaid 48% tolleaegsest Talismani hinnast kõrgemal. Samal 2014. aastal oli nafta hind aga teinud oma kõigi aegade rekordi, kui juulis maksis barrel 146 dollarit.

Järgmiseks aastaks oodatakse kasumi kasvu, ülejärgmiseks aga tänavusega sarnast tulemust. Kaks viimast aastat on Repsol teeninud üle 3 miljardi euro kahjumit.

Nafta ja maagaasi ammutamisega ja leiukohtade uurimisega tegeleb Repsoli nn upstream’i äri­üksus, ettevõtte naftamaardlad on peamiselt USAs, Peruus ja mujal Ameerika mandril, Euroopas ning Aafrikas.

Repsolil on tõendatud nafta- ja gaasivarusid­ naftaekvivalendis arvestatuna 1,852 miljardit­ barrelit. Veel 2019. aasta lõpus oli reserve 2,139 miljardit barrelit. See näitab, et uusi naftaleiukohti on avastatud väiksemas mahus, kui on olemasolevatest naftat välja ammutatud. Mõnes mõttes läheb see kokku ka Repsoli praeguse strateegilise kavaga suurendada taastuv­energiaallikate tootmise osakaalu. Repsol toodab praegu päevas 648 000 barrelit naftaekvivalenti.

Ettevõtte nn downstream’i ärisegment müüb toornaftat, rafineerib naftat ja müüb naftatooteid ning toodab ja turustab kemikaale. Seitse tööstuskompleksi asuvad Hispaanias, Portugalis ja Peruus. Hispaanias asuva viie rafineerimistehase koguvõimsus on ligikaudu 900 000 barrelit päevas. Lisaks on Repsolil La Pampilla rafineerimistehas Peruus, mille ümbertöötlemisvõimsus on 120 000 barrelit päevas. Võrdluseks – Leedu Mažeikiai naftatehase ümbertöötlemise võimsuseks on 347 000 barrelit päevas ehk 15 miljonit tonni toornaftat aastas.

Repsoli nafta rafineerimistehaste tõhususest annab tunnistust asjaolu, et aastatel 2015–2019 oli tehaste marginaal barreli nafta kohta Euroopa konkurentide Eni, Cepsa, Galpi, OMV, MOLi, Hellenici, PKN Orleni ja Nestega võrreldes keskmiselt kahe dollari võrra parem.

Rafineerimistehaste koha pealt on väga oluline Repsoli praegu tehtav n-ö energiaüleminek või rohepööre, mille puhul ehitatakse rafineerimistehaste juurde taaskasutatavast materjalist lennukikütuse tootmise üksus. Lisaks arendatakse erinevad nn e-kütuseid, millest hakkab rohkem kuulma pärast 2025. aastat.

Nn rohelisse energiapakkumisse läks Repsol suuremalt 2018. aastal, hakates pakkuma madala kasvuhoonegaaside heitmega elektrienergiat ning maagaasi. See oli üks samm energiaülemineku pikemaajalises plaanis, mille eesmärk on järk-järgult vähendada fossiilsete kütuste osakaalu oma äritegevuses ning suurendada madala kasvuhoonegaaside emissiooniga energiakandjate ärimahtusid. Seda soovitakse teha viisil, mis on kasumlik ning millel on pikaajaline positsioon Repsoli kliimamuutusega võitlemise tegevuses.

Repsoli peamise kasumi annab jätkuvalt nafta- ja gaasitootmine. Enne 2020. aasta kriisi andis ettevõtte 7,3 miljardi euro suurusest EBITDAst (kasum enne intresse, makse ja kulumit) nafta ja gaasi pumpamine maapõuest 4,3 miljardit eurot ehk 59%. Nafta rafineerimine ning biokütuste ja kemikaalide müük andis kasumist 27%, sellest poole väiksema osa kütuste jaemüük ja määrdeainete müük ning vaid väikese osa ehk 40 miljonit eurot madala süsinikuheitmega elektrienergia tootmine.

Repsol on välja toonud, et nad on sektoris ainus firma, mis suutis igal aastal positiivset vaba rahavoogu toota alates 2015. aastast kuni 2021. aastani ehk alates ajast, kui kütusehinnad maailmaturul 2014. aasta sügisest ära kukkusid, kuni ajani, kui maailma tabas pandeemiapiirangutega seotud kütuse nõudluse järsk vähenemine ning kütusehindade langus.
Oma industriaalsegmendis tootis Repsol aastas 700 000 tonni biokütuseid, lähitulevikus plaanitakse toota veel lisaks 250 000 tonni uue tehnoloogia baasil valmivaid biokütuseid. Madala süsinikuheitmega toodete seas on Repsolil Hispaania turul 66% suurune turuosa biokütustes ning 74% turuosa LPGs.

2020. aasta novembri seisuga oli Repsolil 1250 elektriautode laadimispunkti, millega on ettevõte Hispaanias turuliider. Selle aasta novembri algul teatas Repsol, et plaanib Hispaaniasse rajada veel 610 elektriautode laadimispunkti, investeeringu suurus on 42 miljonit eurot. Rohelise energia ehk taastuvenergia osas oli firmal mulluse novembri seisuga olemas 1,1 gigavatti võimsusi Hispaanias ja Tšiilis, sellest 0,7 GW hüdroenergia ning 0,4 GW tuuleenergia. Arendamisel oli aasta tagasi 11,7 GW mahus projekte, neist 0,4 GW oli ehitamisjärgus ning 3,5 GW juba käegakatsutavas faasis.

Rohepöörde osa on ka päikeseenergia suurem kasutuselevõtt. Üks variant, mida toetab ka Euroopa Liidu poliitika, on päikeseenergia kooperatiivide loomine. See võimaldab rajada 1–5megavatiseid päikeseelektrijaamu. Repsol teeb selles vallas koostööd Hispaania ettevõtte Mondragon tütarfirmaga Krean. Päikesejaamad­ on oodatavalt 25aastase tööajaga ning võimaldavad ettevõtte teatel lisaks kasvuhoonegaaside ärahoidmisele ka säästu elektrienergia tarbimise pealt.

Tänavu mais sisenes Repsol ka USA taastuv­energiaturule, kui ostis 40% suuruse osaluse Hecate Energys, millel on arendamisel 40 GW ulatuses taastuvenergiaprojekte, nende hulgas 16,8 GW kaugemale jõudnud faasis päikeseelektrijaamade arendusprojekte ning 4,3 GW elektrienergia salvestusakude projekte.

Terve artikkel ja allikas: Äripäev
maailma uudised roheline energia