ϟ Vaata kõiki enerhack projekte → enerhack.ee
Energeetika maailma blogi

Euroopa energiakriis võib kesta aastaid

Euroopa gaasivarud ei ole kunagi varem olnud nii väikesed, kui on näha sel talvel, vahendab Bloomberg.

Euroopa gaasitoodang on kahanenud mitu aastat, mistõttu tuleb aina enam toetuda impordile. See on ka üks põhjus, mis Venemaa Gazprom ja selle Euroopa koostööpartnerid on Nord Stream 2 gaasitorusse pumbanud 11 miljardit eurot. Läänemere alt mineva toru kaudu saab Venemaa saata gaasi Saksamaale.

Samas on uue gaasitoru valmimine ja selle kasutuselevõtt takerdunud korduvalt. Kümnendi kestnud projekti tabas järjekordne takistus 2021. aasta sügisel, kui Saksamaal tuli võimule uus koalitsioon ja sealse riigi energiaregulaator pani torujuhtme viimase heakskiidu ootele. Selline samm ärritas Euroopa energiaturge, kus gaasi hind on rekordeid purustanud alates juulist. Venemaa president Vladimir Putin ütles ka 24. detsembril televisioonis peetud kõnes, et "Euroopa turule jõudvad gaasi lisamahud viiksid kohapeal hinda kindlasti allapoole".

Kuigi Ameerika Ühendriikidest on Euroopasse viimasel ajal imporditud veeldatud maagaasi (LNG), siis selle mõju jääb parimal juhul ajutiseks. Näiteks Prantsusmaa peab peatama veel mitme reaktori töö hooldus- ja parandustöödeks, mis vähendab riigi tuumaenergia võimekust jaanuari alguses 30 protsenti. Samuti liigub Saksamaa edasi plaaniga lülitada välja kõik oma tuumajaamad. Bloomberg kirjutab, et kuna kaks kõige külmemat talvekuud on veel ees, siis suureneb hirm, et Euroopas võib gaas saada otsa.

Euroopa gaasivarude hoidlad on täidetud 56 protsendi ulatuses. See on 15 protsendipunkti väiksem maht kui 10aastase perioodi keskmine. Energiauuringutele keskenduva konsultatsiooniettevõtte Wood Mackenzie teatel jäävad senised mahud tavapärasest 15 protsenti väiksemaks kuni märtsi lõpuni, kui Venemaa ekspordi suurendamist keelatakse. Selline prognoos oleks juhul, kui jätkuksid tavapärased ilmastikutingimused. Samas toob Wood Mackenzie välja, et praegu veel ei nähta Venemaa ekspordi piiramisele suurt tõenäosust.

Oluline on jälgida ka Ukrainas toimuvat, sest Venemaa on koondanud vägesid Ukraina piiri lähedale, mida USA luureallikad peavad võimaliku sissetungi märgiks. Ligikaudu kolmandik Venemaalt Euroopasse minevast gaasist läbib Ukrainat ja kuigi 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi, ei tekkinud gaasitarnetele takistusi, ei ole nüüd kindlustunnet, et olukord jääb samaks, kui sel aastal peaks puhkema sõda.

Columbia ülikooli globaalse energiapoliitika keskuse juht Jason Bordoff ütles väljaandele, et energeetika praegune olukord piirab ka Lääne tegevuse ulatust, et vastata Venemaa agressioonile. Tema sõnul ei taheta praegust Euroopa energiakriisi muuta hullemaks, kui Venemaa energia ekspordile seataks sanktsioonid. Kunagi Barack Obama administratsioonis energia- ja kliimanõunikuna töötanud Bordoff meenutas 2006. ja 2009. aastat, kui Venemaa piiras gaasi liikumist Euroopasse.

Allikas ja terve artikkel: Äripäev
maailma uudised